Wednesday, June 11, 2014

VARAKRISTLIK KUNST

Rooma ida osas tekkis uus usund- ristiusk ehk kristlus. Milles kuulutati, et Jumala ees on kõik võrdsed. Seda mõtet ei toetanud aga Rooma valitsejad, kuna nad kartsid orjade ülestõusu. Algas kristlaste tagakius. Ajapikku muutusid ristusu põhiväärtuseks alandlikkus ja sõnakuulelikkus. See oli sobilik ka valitsejatele ja 313. a kuulutati see legaalseks. Tänu vallutustele levis ristiusk ka mujal.

Ristiusuga tekkis varakristlik kunst, mis sarnaneb Rooma kunstile, kuid on sisult täiesti erinev. 

Kuna kristlus oli keelatud saadi kokku katakombides (looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud). Nende seintesse uuristati augud ja maeti surnuid. Seal asusid ka kabelid, koosoleku-ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Seinad ja laed kaunistati freskodega, millel on sageli kujutatud Jeesus Kristust lambatall õlal. 



Kirikute ehitamise eeskujuks võeti basiilika. Kaartega ühendatud sambad jagasid kiriku kolmeks lööviks, keskmine kõrgem ja laiem. Kirik ehitati alati läänest itta.


ARHIDEKTUUR

5.saj. pKr kuulutati ristiusk Rooma riigi ametlikuks usuks ja seetõttu vajati kirikuid, kus jumalasõna kuulutada. Esimeste kirikute ehitamiseks võeti eeskuju antiikaja basiilikatest, püüti luua võimalikult aukartust äratavat tunnet. Akendest langev valgus pidi looma illusiooni Jumala kohalolust. 

Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks osaks - lööviks.
Tavaliselt oli kirik kolme-, mõnikord ka viie- või enamalööviline.
Keskmine alati laiem ja kõrgem kui külglöövid. Valguse sisse pääsemiseks tehti Külglöövide ülaossa aknad(valgmik-basiilika tähtsaim tunnus). Aknad asusid ka külglöövide välisseintes.
Kirik oli oma põhiplaanilt T-tähe kujuline, kuna kiriku idapoolses otsas asus veel üks lööv, mis oli teiste löövide suhtes risti. Seda kirikuosa nim. põikihooneks, T-tähe pikemat kriipsu nim. aga pikihooneks. Altari paigutamiseks oli kiriku idapoolne sein ehitatud poolkaarekujuliseks ja seda kohta nim. apsiidiks. Kirikul lage tavaliselt polnud, nii et katusesarikad paistsid ruumisolijale ära.




Tavaliselt varakristlikul kirikul torn puudus, või oli eraldi ehitatud kiriku kõrvale.



MAALIKUNST

Varakristlik kirik oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega, mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesed kujutatud tõsistena, nende tervet keha katmas pikad riided. Maalid teostati käsitöölise poolt lähtudes kindlatest reeglitest mis nägid ette kuidas pidi piiblitegelasi kujutama. Tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsad väiksed. Taust tegelaste ümber kuldne.


Santa Sabina kirik Roomas

Picture

Sant´ Apollinare kirik Ravennas



Arenes raamatumaal ehk miniatuur(munkade poolt käsitsi usuraamatusse maalitud pildid). Eriti rohkelt kaunistati suuri algustähti e. initsiaale.




















Marmottani galerii, Pariis


http://kunstiabi.weebly.com/varase-keskaja-kunst.html - Tiiu Randmann-Mihkla, Kunstiajalugu



No comments:

Post a Comment