VANA-KREEKA KUNST(sai alguse 1200 e.Kr.)

Sai alguse ligikaudu 1200 a e.Kr. kui Kreeka territooriumile tungisid dooria hõimud.
Kreeka kunst jagatakse kolme ajajärku:

• arhailine(750-480 e.m.a) - kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive ja kujundati sellest oma stiil.
• klassikaline(480-323 e.m.a) - e. õitseaeg. Toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas(oli saanud Kreeka pealinnaks). Demokraatia filosoofia, ajaloo uurimise, kirjanduse ja kunsti õitsengu aeg.
• hellenistlik(323-30 e.m.a) - e. hellenism/hiline ajastu. Kreeka kultuur segunes Idamaade kultuuriga. See oli kreeka teaduse hiilgeaeg. 

TEMPLID

Oli kreeka ehituskunsti tähtsaim osa.

Ehitati kõrgematesse kohtadesse, linnade akropolidele(kaljuküngastele).

Tempel oli püstitatud kindlale jumalale.

Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid:
Kindlaks määratud mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv.
Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.
Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega.
Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks, mida kaeti ka sageli reljeefidega.

Parthenon, Ateena

Sammas:

baas - alumine osa

tüves - keskmine osa

kapiteel - ülemine osa

Samba arhidektuur jaguneb kolme stiili vahel:

dooria stiil

Lihtne tugev sammas ilma baasita.
Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.
Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne.
Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod.


joonia stiil

Sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile.

Kapiteeli ülaosas on voluut(padjakujuline kivi, mille otsad oleks justkui rulli keeratud)

korintose stiil

Kõige uhkemad sambad. Kapiteel suurem ja selle ülaosa 

kaunistatud taimemotiividega.

TEATER

Dionysose teater

Epidaurose teater Vana-Kreeka teratritest kuulsaim,

ehitati 3 saj e.m.a. Kasutusel tänapäevalgi.

SKULPTUUR

Materjalideks marmor ja pronks. Enamik originaalidest pole säilinud vaid on tehtud hilisemate koopiate põhjal.

Skulptuuri kolm ajajärku:

Arhailine periood - Vanimad skulptuurid; algelised ja kohmakad poosid; Egiptuse mõjutused on tajutavad; materjalidest eelistatakse pehmemaid kivimeid (nt lubjakivi); kaks skulptuuri liiki - kouros (alasti noormehe figuur) ja kore (pikka rõivasse riietatud naisterahva figuur).

Kuros, Ateena

Klassikaline periood - Tekkis u 5.saj eKr; kõige tähtsam oli luua jumala kujusid ja kaunistada templeid; skulptuuridest kadunud puisus ja jäikus; inimesi ja jumalaid kujutati tervete ja tugevatena, gästiarenenud keha ja meeldiva näoga; puudus isikupära; tihti olid kujud ilma riietuseta; tihedad on ka keerulised poosid; kontrapost - raskusjõud on toetumas ühele jalale.

Myron: Kettaheitja

Hellenistlik periood - Domineerib rahutuses visklev indiviid; rohkem hakati kujutame skulptuuri gruppe; rõhutati tugevaid tundeid; saledad ja graatsilised figuurid.

Milose Venus, Milose saar Pariisis

Lakooni grupp, Peterburg

MAALIKUNST

enkaustika - vahamaal (värvipigmendid olid seotud vahaga)
temperamaal - tavaline; värvimullad segatud emulsiooniga
fresko tehnika - kunstnik värvib värvimullaga (senamaale) monumentaal maalis

Maalikunstist paremini tunti kreekas keraamikat ja sellele tehtud maalinguid - vaasimaale. Vaase oli mitmeid erinevaid - hüdriad,amforad, krateerid jm. Kreeka kunstiajalugu algabki just 8.saj e.Kr. keraamiliste nõude ja kujukestega.
Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli niiviisi lihtne joonekesi teha, seega kaunistati algselt ornamentide ja kujunditega. Sangad lisati potile pärast ketramist.

Mustafiguuriline stiil - eksisteeris varem. Punane aluspind kaeti musta värviga ja sellest kraabiti detailid välja.

Punasefiguuriline stiil - (u 530 e.Kr) figuurid jäeti värvimata, mustaga kaeti nende taha jääv taust. Nüüd sai peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist. Pilt ruumiline ja loomulikum.