EGIPTUSE KUNST(4000-332 e.Kr)

Egiptus asub kõrbealal kus põllumajandus on võimalik tänu kunstlikule niisutusele. Alguses tekkisid väikeriigid ja hiljem ühine Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu, kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao. Kogu egiptuse kunsti näitas vaarao suurust ja kõikvõimsust.
http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html


Vaarao Amenhotemp III kuju XVIII dünastiast, u 1350e.Kr.
Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. See uskumus mõjutas tugevalt tolle aja kunsti.
Hinge kehasse tagasi saamiseks, tuli seda säilitada. Selleks palsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda.
Kõige olulisem oli muidugi vaaraodele igavese elu kindlustamine. Juba nende eluajal vedasid tuhanded alamad raskeid kiviplokke oma isanda haudehitise jaoks.
Kõige vanemad sellesarnased olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. Seejärel hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide.

Vanim astmik-püramiid, ehitatud 4500 a tagasi Sakkara, Egiptus

Cheopsi püramiid Giza püramiidide väljal

Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on aga püramiidid.
Nende tohutute kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama.
Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. (Tallinna Oleviste kiriku torn ulatub 123 m kõrgusele.)

Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved "surnute linnad". Neid valvasid sfinksid. Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. 

Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised.

Peaosaks oli siseõu, mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski.

Sfinks

Püloon koos obeliskiga

Kuna püramiidide ehitus nõudis suure rahvahulga aastate pikkust tööd ja oli halb riigi majandusele, loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma haudadesse või kaljukoobastesse.
Tähtsaks kunstiliigiks oli skulptuur. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Vaaraosid kujutati alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.

Vaarao Tutanchamoni kuldmask

Vaarao ja tema naise kuju

Skulptuur tavakodanikust

Hoonete seinu ja obeliske kaeti reljeefidega. Inimesi kujutati sama moodi nagu skulptuuriski- egiptuse poosis (jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates). Orje kujutati väiksemana kui ülikuid. Kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid olid sageli värvilised. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis.

Egiptuse poos seinamaalil

Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid(Egiptuse piltkiri)

14.saj.e.m.a. valitsenud vaarao Echnatoni ajal hakati inimesi kujutama vabamalt, loomulikumalt. Suursugususele lisati inimlikku maist ilu.
Tollest ajast on pärit ka Echnatoni naise Nofrete büst, mis on olnud iluideaaliks läbi aastasadade tänapäevani.

Edaspidi sai egiptuse kunst mõjutusi teistelt rahvastelt, eriti kreeklastelt. Öeldakse ka, et egiptuse kunst helleniseerus- (kreeklased-hellenid)

http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html