Thursday, June 12, 2014

VANA VENE KUNST(9-17 saj.)

Sai alguse 10. saj. lõpul, kui Kiievi vürst abiellus Bütsantsi printsessiga. Tänu millele on Vana-Vene kunst tihedalt seotud Bütsantsi kunstiga. Koos ristiusuga võeti üle ka kirikute ehituskunst ja ikoonid. Venemaale tulnud Kreeka kuntsnikud sidusid kohaliku rahvakunsti Bütsantsi kunstiga. Ajapikku sulandus Vene kunsti Itaalia mõjutused.


ARHIDEKTUUR

Kogu praeguse Venemaa, Ukraina ja Valgevene aladel viljeldud bütsantsi kultuuritavadel põhinev kunst. Vanemale perioodile on iseloomulik ehitiste raskepärane monumentaalsus, range massijaotus, massiivsed seinad, kitsad ümarkaaraknad, seinapinna vähene liigendatus, kupleid oli harilikult rohkem kui viis, interjööri kaunistati mosaiikide ja freskodega. Hiljem võib märgata ka romaani stiili mõjusid. Tsentraliseeritud riigi ajajärgul arenes vene kindlusarhitektuur: kremlid ja kloostrid. 17. sajandil ilmneb kirikuarhitektuuris ka ilmalik suunitlus ja barokkarhitektuuri mõju. allikas

Olulisim arhidektuuriliik - sakraalehitised
Silmapaistvaim ehitisosa - sibulkuppel

Sofia katedraal Kiievis


Novgorodi Sophia katedraal

Kizhi kirik (puidust)

Vassili Blažennõi kirik



KUNST

Ikoonid leebemad ja inimlikumad. Kasutati palju punakuldset tooni. Bütsantsist Venemaale liikusid aga KAKS suurimat seina- ja ikoonimaalijat : Theophanes Kreeklane ja tema õpilane Andrei Rubljov. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni Peeter I aegadeni. Tähtsale kohale tõusis IKONOSTAAS (ikoonidest koosnev pildisein altariruumi ees).

Apostel Pavel

Ikonostaas(ikoonidest koosnev pildisein)








No comments:

Post a Comment