ROMAANI KUNST(10-12.saj.)

X-XII sajand Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi, on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil. Itaalias olid antiigi mõjud tugevad kogu keskaja jooksul. Sõna "romaani" viitab mõningatele sarnastele joontele vanarooma kunstiga, kuid tegelikult on romaani stiil paljude mõjude segu ja seega täiesti omapärane. 

• Valitsemine ja kohtupidamine ebastabiilne
• Linnade areng peatus
• sõjad
• vaesus, elatustaseme halvenemine
• toimus kultuuri allakäik

ARHITEKTUUR

Romaani põhitunnuseks on ümarkaar. Ukse ja akna avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv. Basiilika täiustati tornidega. Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali ja kolmas piki- põikhoone ristumisi- e. netise kohal. Lisaks lisati basiilikale kooriruum, seega muutus põhiplaan T- kujulisest ladina risti kujuliseks.
Reliikviate e. pühakute säilmete säilitamiseks ehitati apsiidi taha kabelitepärg, neid hoiti kaunistatud karbikestes. Et inimesed saaksid neid vaadata ehitati ümber apsiidi kooriümbriskäik. Või hoiti reliikviaid koori all keldris e. krüptis.
Lööve katsid silindervõlvid. või nede ristumisel ristvõlv. Võlvide kandmiseks ehitati sambad ja mitmenurksed tugisambad e. piilerid.
Mõnikord kaunistati hoone välissein kaartest ja sammastest madala käiguga e. kääbusgalerii.

Norte Dame la Grande(tornid)

Vetzelay katedraal

Basiilika uus põhiplaan

Pisa toomkirik(paremal viltune kellatorn)

SKULPTUUR JA SEINAMAAL

Kasutati kirikute kaunistamiseks.
 Skulptuuri kasutati enamasti reljeefina, kujutati Piibli sündmusi. Kasutati sümboleid. Reljeefid olid mõeldu kaugelt vaatamiseks e. polnud väga detailsed. Reljeefe nimetati ka "vaeste Piibliks". Inimeste kujutamises ei olnud tähtis loomutruu jäljendamine vaid sündmuste ja elamuste edasi andmine. 

Maalidel kujutati inimesi tõsistena ja ilma varjudeta. 

Aknad kaunistati vitraažiga. Kujutati Piibli stseene.

Peaukse reljeef

Inim reljeef

Maal

Vitraaž

Tiiu Randmann-Mihkla, Kunstiajalugu - http://kunstiabi.weebly.com/romaani-kunst.html

MEROVINGIDE JA KAROLINGIDE KUNST(5-10.saj.)

MEROVINGID JA KAROLINGID

• 5. Saj vallutati Lääne-Rooma lõplikult sõjakate ja kultuuri vaeste germaani hõimude poolt, kes laastasid ja hävitasid kõike.
• Asustasid vanadele Rooma aladele uusi riike.
• Franki riik oli tugevaim ja pikima kestvusega

Kunst jaotati kaheks:
1)merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst(5-8.saj.)
2)eelromaani ehk karolingide kunst(8-10.saj.)

MEROVINGID

 Tähtasaim oli rahvalooming ja kunstkäsitöö. Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Esemed kaunistati värviliste põimlevate ornamentidega.

Osbergi laev (vikingite ornamentika)

Urnesi püstpalkkiriku skulptuurkaunistus

Kloostrites tegeldi raamatukunstiga. Raamatu kirjutati käsitsi ja ilustreeriti initsiaalidega.

Book of Kells


KAROLINGID

• Karl Suure võimulolekul sai Frangi riigist suuriik.
• Kujutav kunst muutub looduslähedasemaks, loomakujutamine jääb tagaplaanile, rohkem kujutatakse inimest.
• Sündis uuesti kiviarhitektuur

Aacheni lossikabel/katedraal

Borgundi püstpalkkirik Norras

Raamatukunst

Book Of Kells-Jesus

Lindau evangeelium

Muiredachi rist

http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm

VANA VENE KUNST(9-17 saj.)

Sai alguse 10. saj. lõpul, kui Kiievi vürst abiellus Bütsantsi printsessiga. Tänu millele on Vana-Vene kunst tihedalt seotud Bütsantsi kunstiga. Koos ristiusuga võeti üle ka kirikute ehituskunst ja ikoonid. Venemaale tulnud Kreeka kuntsnikud sidusid kohaliku rahvakunsti Bütsantsi kunstiga. Ajapikku sulandus Vene kunsti Itaalia mõjutused.

ARHIDEKTUUR

Kogu praeguse Venemaa, Ukraina ja Valgevene aladel viljeldud bütsantsi kultuuritavadel põhinev kunst. Vanemale perioodile on iseloomulik ehitiste raskepärane monumentaalsus, range massijaotus, massiivsed seinad, kitsad ümarkaaraknad, seinapinna vähene liigendatus, kupleid oli harilikult rohkem kui viis, interjööri kaunistati mosaiikide ja freskodega. Hiljem võib märgata ka romaani stiili mõjusid. Tsentraliseeritud riigi ajajärgul arenes vene kindlusarhitektuur: kremlid ja kloostrid. 17. sajandil ilmneb kirikuarhitektuuris ka ilmalik suunitlus ja barokkarhitektuuri mõju. allikas

Olulisim arhidektuuriliik - sakraalehitised
Silmapaistvaim ehitisosa - sibulkuppel

Sofia katedraal Kiievis

Novgorodi Sophia katedraal

Kizhi kirik (puidust)

Vassili Blažennõi kirik

KUNST

Ikoonid leebemad ja inimlikumad. Kasutati palju punakuldset tooni. Bütsantsist Venemaale liikusid aga KAKS suurimat seina- ja ikoonimaalijat : Theophanes Kreeklane ja tema õpilane Andrei Rubljov. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni Peeter I aegadeni. Tähtsale kohale tõusis IKONOSTAAS (ikoonidest koosnev pildisein altariruumi ees).

Apostel Pavel

Ikonostaas(ikoonidest koosnev pildisein)

Kaja Russ, 2010, Vanavene kunst - http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst

BÜTSANTSIKUNST

395. aastal jagunes Rooma kaheks: Lääne-Rooma(Konstantinoopol) ja Ida-Rooma(Bütsants) keisririigiks. 

Ida-Rooma                                 Lääne-Rooma
kreeka keel                                                ladina keel
vaimulik ja ilmalik võim keisril        ilmalik ja vaimulik võim lahus
patriarh                                                       paavst
õigeusk                                                        katoliiklus

Aastal 1453 langes Rooma täielikult Türgi võimu alla ja on seda tänini.

ARHIDEKTUUR

Säilitati ja arendati kreeka kunsti. Mõjutusi tuli ka Idamaadelt. Sai omaseks "büstantslik toredus". Ilmaliku kunsti kõrvat levis ka kreeka katolikukiriku kunst.

Apostlite kirik Ateenas

3 suurt õitsenguaega:

keiser Justinianus I valitsemine 6. saj
Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj
Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj

Ehitati basiilikaid, tsentraalehitised, ristkuppelkirikuid (meenutab kreeka risti) ja kupleid asetati varasema ringikujulise ruumi asemel nelinurkse ruumi katustele. Kasutusel empoorid(kiriku rõdud), moseed (Islami pühakoda), viklid (kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas).

Kuulsaim büstantsi ehitusmälestis: Hagia Sophia(Püha Tarkuse katedraal) kirik-esmakordselt ühendatud basiilika ja kuppelehitis. Kiriku eipäraks oli kupliga kaetud pilkik nelinurkne ruum (vikklite abil- sfääriline kolmnurk), kaunistatud mosaiikidega. Minaretid lisati juurde hiljem (türklaste ajal).

Hagia Sophia kiriku interjöör

Enamasti ehitati basiilikaid kuid San Vitale kirik Itaalias oli hoopis kahekanurkne.

KUNST

 Oli väljatöödeldud kindel plaan kuidas maale ja mosaiike kirikuseinale paigutada. Inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld.
 Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute miniatuuridel. Maaliti pühapilte- ikoone, kujunesid karmid reeglid mida ja kuidas tuleb kujutada.

Vladimiri Jumalaema(u. 1150)

Kaja Ruu, 2010 - http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst

VARAKRISTLIK KUNST

Rooma ida osas tekkis uus usund- ristiusk ehk kristlus. Milles kuulutati, et Jumala ees on kõik võrdsed. Seda mõtet ei toetanud aga Rooma valitsejad, kuna nad kartsid orjade ülestõusu. Algas kristlaste tagakius. Ajapikku muutusid ristusu põhiväärtuseks alandlikkus ja sõnakuulelikkus. See oli sobilik ka valitsejatele ja 313. a kuulutati see legaalseks. Tänu vallutustele levis ristiusk ka mujal.

Ristiusuga tekkis varakristlik kunst, mis sarnaneb Rooma kunstile, kuid on sisult täiesti erinev. 

Kuna kristlus oli keelatud saadi kokku katakombides (looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud). Nende seintesse uuristati augud ja maeti surnuid. Seal asusid ka kabelid, koosoleku-ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Seinad ja laed kaunistati freskodega, millel on sageli kujutatud Jeesus Kristust lambatall õlal. 

Kirikute ehitamise eeskujuks võeti basiilika. Kaartega ühendatud sambad jagasid kiriku kolmeks lööviks, keskmine kõrgem ja laiem. Kirik ehitati alati läänest itta.

ARHIDEKTUUR

5.saj. pKr kuulutati ristiusk Rooma riigi ametlikuks usuks ja seetõttu vajati kirikuid, kus jumalasõna kuulutada. Esimeste kirikute ehitamiseks võeti eeskuju antiikaja basiilikatest, püüti luua võimalikult aukartust äratavat tunnet. Akendest langev valgus pidi looma illusiooni Jumala kohalolust. 

Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks osaks - lööviks.
Tavaliselt oli kirik kolme-, mõnikord ka viie- või enamalööviline.
Keskmine alati laiem ja kõrgem kui külglöövid. Valguse sisse pääsemiseks tehti Külglöövide ülaossa aknad(valgmik-basiilika tähtsaim tunnus). Aknad asusid ka külglöövide välisseintes.
Kirik oli oma põhiplaanilt T-tähe kujuline, kuna kiriku idapoolses otsas asus veel üks lööv, mis oli teiste löövide suhtes risti. Seda kirikuosa nim. põikihooneks, T-tähe pikemat kriipsu nim. aga pikihooneks. Altari paigutamiseks oli kiriku idapoolne sein ehitatud poolkaarekujuliseks ja seda kohta nim. apsiidiks. Kirikul lage tavaliselt polnud, nii et katusesarikad paistsid ruumisolijale ära.

Tavaliselt varakristlikul kirikul torn puudus, või oli eraldi ehitatud kiriku kõrvale.

MAALIKUNST

Varakristlik kirik oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega, mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesed kujutatud tõsistena, nende tervet keha katmas pikad riided. Maalid teostati käsitöölise poolt lähtudes kindlatest reeglitest mis nägid ette kuidas pidi piiblitegelasi kujutama. Tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsad väiksed. Taust tegelaste ümber kuldne.

Santa Sabina kirik Roomas

Sant´ Apollinare kirik Ravennas

Arenes raamatumaal ehk miniatuur(munkade poolt käsitsi usuraamatusse maalitud pildid). Eriti rohkelt kaunistati suuri algustähti e. initsiaale.

Marmottani galerii, Pariis

http://kunstiabi.weebly.com/varase-keskaja-kunst.html - Tiiu Randmann-Mihkla, Kunstiajalugu

VANA-ROOMA(46 e.Kr-476 p.Kr)

Umbes I aastatuhandel e.Kr. ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks.Nad vallutasid ümbruskonnas asuvad alad ja selle tulemusena kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Palju kultuuri on üle võetud vallutatud aladelt. Roomlased võtsid üle müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Rooma riigi võim nõrgenes ajapikku rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tõttu. 5.saj. lagunes Rooma riik põhja poolt tulnud võõraste rahvaste rünnakute tõttu.


ARHIDEKTUUR

Silmapaistvaimaks Vana-Rooma arhitektuuris olid kivist ehitatud kaared ja võlvid, ning kõige tähtsamad - kuplid. Kivide sidumiseks kasutati mörti. Ehitised muutusid toredamateks mitmekesisemateks ja oli võimalik ehitada väga suuri siseruume. Kreeklastelt võeti üle sambad, millest eelistati Korintose stiili. Kasutusel olid poolsambad ja pilastrid (nelinurksed, lamedad poolsambad), millel oli vaid dekoratiivne eesmärk. Uueks arhitektuurseks saavutuseks oli kaarte ja võlvide otstarbeline kasutus, kus nad moodustasid ehitiste kandefunktsiooni. Roomlased ehitasid ka silmapaistvaid teid, sildu ja akvedukte. 

Triumfikaar, Rooma (a.81)

Rooma tempel Panteon

Suure osa Rooma arhitektuurist moodustas teatriarhitektuur ja amfiteatrid - kuulsaim Rooma Colosseum, mille ehitamiseks kasutati telliseid, betooni, lubjakivi. Väljast kaeti marmorplaatidega. Kasutati päikesepurjeid, mis kaitsesid vihma ja päikese eest.

Colosseum, Rooma

SKULPTUUR

Skulptuur tuli roomlastele Kreekast. Paljusid töid kopeeriti, tänu millele on hävinud tööd tänapäevani teada. Sõjapealike, riigimeeste ja tublide kodanike kujusid(ausambaid) oli kombeks panna linna väljakutele. Jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Eesmärgiks oli tõe- ja isikupära esiletoomine. Arenes portreeplastika ja ajalooline reljeefikunst.

Keiser Augustus

Augustuse rahualtar

Trajanuse sammas

Püstitati ka ratsamonumente.

Marcus Aureliuse ratsamonument, Rooma (2.saj.), koopia

MAALIKUNST

Väljakaevatud majade seinad annavad meile ettekujutuse antiikaja maalikunstist.
Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust.

British Museum, London

• perspektiiv ja varjude abil sügavuse illusioon
• meisterlik erinevate materjalide väljamaalimine(nagu päris)
• ruumilised silmapetted

Maaliti mütoloogia(Dionysose legendid) ja kirjanduse(Odysseuse eksirännakud) ainetel. Kujutati ka lihtsalt maastikke, igapäevatseene ja isegi natüürmorte. 

Müsteeriumide villa, Pompeji

Kolm graatsiat

Herakles ja Telephos

Natüürmort

Pompejis on enamikes majades põrandad kaetud mosaiigiga.

http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst3.html - Tiiu Randmann-Mihkla, Kunstiajalugu

http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik 

http://www.kehtna.edu.ee/~eope/opiobjektid/vana_rooma/ -Reelika Laes ja Tiina Kasuk, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 2007