ETRUSKI KUNST(8.-3. saj.e.Kr.)

Etruskid olid muistne rooma-eelne rahvas, kes elas Kesk- ja Põhja-Itaalias praeguse Toskaana aladel 8-3 saj.e.Kr. Etruskid rääkisid etruski keelt ja lõid oma kirja. Nad tegelesid meresõidu ja kaubandusega. Riigi rikkused põhinesid maaharimisel ja vase-ning rauamaardlatel. Etruskidel puudus ühine riik. Nende maa koosnes linnriikidest, mida valitsesid kuningad. 

ARHIDEKTUUR

Etruskid ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ja isegi veejuhtmeid e. akvedukte, mida mööda voolas puhas vesi linna.

Ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad ja müürijupid. Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust.Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel. Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile.
Lihtsa ehitise muutsid toredamaks arvukad keraamilised kaunistused.

Etruskite elamutel asusid ruumid ümber aatriumi. 

Arenenud oli võlvide kasutamine.

Etruski tempel

Etruskide arhidektuurimälestistest on säilunud vaid nekropolid(surnute linnad/kollektiivsed matmispaigad). Mis on ühtlasi ka peamiseks etruskite tundma õppimis allikaks. Surnuid tuhastati ja tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate isikute puhul säilitati tuhk sarkofaagides, kaanel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.

Hauakambrid olid sisustatud kui elutoad, seinele maaliti uksed ja aknad. Seinu kaunistati maalingutega , millel kujutati tantsjaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja kalastamist.

Etruski sarkofaag

FIGUURID JA PORTREED

Figuurid ja portreed olid Kreeka kunstiga võrreldes isikupärasemad ja tundeküllasemad. Kunsti teoste põhimatejaliks oli savi. Etruskid oskasid ka pronksi valada.

Vatikani muuseum, Rooma

Osati kullast ehteid valmistada.

Tiiu Randmann-Mihkla Kunstiajalugu - http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-ja-skulptuur.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid

 

VANA-KREEKA KUNST(sai alguse 1200 e.Kr.)

Sai alguse ligikaudu 1200 a e.Kr. kui Kreeka territooriumile tungisid dooria hõimud.
Kreeka kunst jagatakse kolme ajajärku:

• arhailine(750-480 e.m.a) - kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive ja kujundati sellest oma stiil.
• klassikaline(480-323 e.m.a) - e. õitseaeg. Toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas(oli saanud Kreeka pealinnaks). Demokraatia filosoofia, ajaloo uurimise, kirjanduse ja kunsti õitsengu aeg.
• hellenistlik(323-30 e.m.a) - e. hellenism/hiline ajastu. Kreeka kultuur segunes Idamaade kultuuriga. See oli kreeka teaduse hiilgeaeg. 

TEMPLID

Oli kreeka ehituskunsti tähtsaim osa.

Ehitati kõrgematesse kohtadesse, linnade akropolidele(kaljuküngastele).

Tempel oli püstitatud kindlale jumalale.

Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid:
Kindlaks määratud mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv.
Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.
Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega.
Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks, mida kaeti ka sageli reljeefidega.

Parthenon, Ateena

Sammas:

baas - alumine osa

tüves - keskmine osa

kapiteel - ülemine osa

Samba arhidektuur jaguneb kolme stiili vahel:

dooria stiil

Lihtne tugev sammas ilma baasita.
Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.
Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne.
Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod.


joonia stiil

Sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile.

Kapiteeli ülaosas on voluut(padjakujuline kivi, mille otsad oleks justkui rulli keeratud)

korintose stiil

Kõige uhkemad sambad. Kapiteel suurem ja selle ülaosa 

kaunistatud taimemotiividega.

TEATER

Dionysose teater

Epidaurose teater Vana-Kreeka teratritest kuulsaim,

ehitati 3 saj e.m.a. Kasutusel tänapäevalgi.

SKULPTUUR

Materjalideks marmor ja pronks. Enamik originaalidest pole säilinud vaid on tehtud hilisemate koopiate põhjal.

Skulptuuri kolm ajajärku:

Arhailine periood - Vanimad skulptuurid; algelised ja kohmakad poosid; Egiptuse mõjutused on tajutavad; materjalidest eelistatakse pehmemaid kivimeid (nt lubjakivi); kaks skulptuuri liiki - kouros (alasti noormehe figuur) ja kore (pikka rõivasse riietatud naisterahva figuur).

Kuros, Ateena

Klassikaline periood - Tekkis u 5.saj eKr; kõige tähtsam oli luua jumala kujusid ja kaunistada templeid; skulptuuridest kadunud puisus ja jäikus; inimesi ja jumalaid kujutati tervete ja tugevatena, gästiarenenud keha ja meeldiva näoga; puudus isikupära; tihti olid kujud ilma riietuseta; tihedad on ka keerulised poosid; kontrapost - raskusjõud on toetumas ühele jalale.

Myron: Kettaheitja

Hellenistlik periood - Domineerib rahutuses visklev indiviid; rohkem hakati kujutame skulptuuri gruppe; rõhutati tugevaid tundeid; saledad ja graatsilised figuurid.

Milose Venus, Milose saar Pariisis

Lakooni grupp, Peterburg

MAALIKUNST

enkaustika - vahamaal (värvipigmendid olid seotud vahaga)
temperamaal - tavaline; värvimullad segatud emulsiooniga
fresko tehnika - kunstnik värvib värvimullaga (senamaale) monumentaal maalis

Maalikunstist paremini tunti kreekas keraamikat ja sellele tehtud maalinguid - vaasimaale. Vaase oli mitmeid erinevaid - hüdriad,amforad, krateerid jm. Kreeka kunstiajalugu algabki just 8.saj e.Kr. keraamiliste nõude ja kujukestega.
Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli niiviisi lihtne joonekesi teha, seega kaunistati algselt ornamentide ja kujunditega. Sangad lisati potile pärast ketramist.

Mustafiguuriline stiil - eksisteeris varem. Punane aluspind kaeti musta värviga ja sellest kraabiti detailid välja.

Punasefiguuriline stiil - (u 530 e.Kr) figuurid jäeti värvimata, mustaga kaeti nende taha jääv taust. Nüüd sai peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist. Pilt ruumiline ja loomulikum.

EGEUSE KUNST e. Kreeta-Mükeene kunst(2000-1250 e.Kr.)

Egeuse meri asub Vahemeres, seal on palju saari ja liigendatud rannajooni; seal toimus tihe kultuuridevahetus väikeste kogukondade vahel. Kreeta saar oli jagunenud regioonideks, milles asus palju väiksemaid keskusi ja üks suur palee. Kõige rikkalikum kunst oli Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn-sellest tulnud ka nimetus Kreeta-Mükeene kunst.

Lossid olid ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Need koosnesid paljudest väikestest, eriliikmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel esinduslikud toad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puidust olid ka allapoole peenenevad sambad. Sambad olid tubade liigendamiseks. Need värviti punaseks, mustaks või kollaseks. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga ja kaunistatud maalitud ornamentide ja piltidega.

Mükeene Lõvivärav (1300-1250 e.Kr.)

Losse kaunistati Seinamaalidega. Värvidest kasutati peamiselt helesinist, musta,valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelist. Maalid enamasti puhtornamentaalsed, kuid leidub ka figuraalseid kujutisi. Kujutati jahitseene, sõjatseene, pidulikketseremooniaid, tantsutseene jm. Esindatud olid maastikumotiivid. Mehed maaliti tumepruuni värviga, naised valgega. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid. Mänglev elav ja maaliline laad on domineeriv.

Akrobaatilised mängud sõnniga, Fresko Knossose loss

Jumalanna madudega

Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. 

Egiptus: joon ja vorm, Egeus: eredad värvid, pinnad ja massid.

http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egeuse.htm
http://www.kunstiharidus.ee/opik.pdf

EGIPTUSE KUNST(4000-332 e.Kr)

Egiptus asub kõrbealal kus põllumajandus on võimalik tänu kunstlikule niisutusele. Alguses tekkisid väikeriigid ja hiljem ühine Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu, kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao. Kogu egiptuse kunsti näitas vaarao suurust ja kõikvõimsust.
http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html


Vaarao Amenhotemp III kuju XVIII dünastiast, u 1350e.Kr.
Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. See uskumus mõjutas tugevalt tolle aja kunsti.
Hinge kehasse tagasi saamiseks, tuli seda säilitada. Selleks palsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda.
Kõige olulisem oli muidugi vaaraodele igavese elu kindlustamine. Juba nende eluajal vedasid tuhanded alamad raskeid kiviplokke oma isanda haudehitise jaoks.
Kõige vanemad sellesarnased olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. Seejärel hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide.

Vanim astmik-püramiid, ehitatud 4500 a tagasi Sakkara, Egiptus

Cheopsi püramiid Giza püramiidide väljal

Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on aga püramiidid.
Nende tohutute kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama.
Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. (Tallinna Oleviste kiriku torn ulatub 123 m kõrgusele.)

Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved "surnute linnad". Neid valvasid sfinksid. Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. 

Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised.

Peaosaks oli siseõu, mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski.

Sfinks

Püloon koos obeliskiga

Kuna püramiidide ehitus nõudis suure rahvahulga aastate pikkust tööd ja oli halb riigi majandusele, loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma haudadesse või kaljukoobastesse.
Tähtsaks kunstiliigiks oli skulptuur. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Vaaraosid kujutati alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.

Vaarao Tutanchamoni kuldmask

Vaarao ja tema naise kuju

Skulptuur tavakodanikust

Hoonete seinu ja obeliske kaeti reljeefidega. Inimesi kujutati sama moodi nagu skulptuuriski- egiptuse poosis (jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates). Orje kujutati väiksemana kui ülikuid. Kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid olid sageli värvilised. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis.

Egiptuse poos seinamaalil

Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid(Egiptuse piltkiri)

14.saj.e.m.a. valitsenud vaarao Echnatoni ajal hakati inimesi kujutama vabamalt, loomulikumalt. Suursugususele lisati inimlikku maist ilu.
Tollest ajast on pärit ka Echnatoni naise Nofrete büst, mis on olnud iluideaaliks läbi aastasadade tänapäevani.

Edaspidi sai egiptuse kunst mõjutusi teistelt rahvastelt, eriti kreeklastelt. Öeldakse ka, et egiptuse kunst helleniseerus- (kreeklased-hellenid)

http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html

MESOPOTAAMIA KUNST(4000-539 e.Kr)

Mesopotaamia asus kahe jõe, Tigrise ja Eufrati vahel. Mesopotaamia tähendab tõlkes kahe jõe maad. Selle elanikeks olid sumerid, kes rajasid IV-III aastatuhandel e.Kr. linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja ja rajasid templeid.
Jaan Kangilaski/Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani

Kiilkirjas vajutati kirjamärgid märja savi sisse rootükiga. Igapäevaseks kasutamiseks olid väikesed tahvlid (10cm pikkused) ja neid hoiti koos lihtsas savist anumas. Suuri tahvleid kasutati vaid seaduste ja tähtsamate sündmuste kirjutamiseks ja tahvlite anumad suleti pitseriga.
http://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html

Mesopotaamlased olid ka head ehitajad ja rajasid mitmeid templeid ja valitsejate losse. Oskasid laduda võlve ja kaari. Oli tavaline, et iga valitseja lasi endale isikliku palee ehitada. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud õukonna lahinguid ja õukonnaelu.



Kuninglik lõvijaht
                                                  
Kuninga Assurbanipal lõvijahil

Eriti võimas oli värviliste tellistega kaetud jumalanna Ištarile pühendatud peavärav, millel oli kujutatud sadu pinnast ette ulatuvaid fantaasialoomi.


Ištari värav

Ükssarv


Tsikuraadid olid sumerite poolt savist ehitatud suured astmiktemplid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumala kujuga. Tsikurasdi lõppu viisid trepid.

Etemenanki tsikuraat ehk Marduki tempel


Ištari värava läheduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad(savist valmistatud). Need olid neljaastmelised terassid, mille võimsad kiviplatvormid olid kaetud paksu mullakihiga, millel sai kasvatada isegi puid.




Oma töö allkirjastamiseks kasutas sumer pitsatsilindrit. Seda valmistati mõnest kõvemast kivist, neisse süvendati kirjamärke ja pilte. Silindrit saviplaadil veeretades, tekkis sellele reljeefne kujutis, mis hiljem põletati.

Mesopotaamias tegeldi ka skulptuudriga. Skulptuure loodi valitsejatest. Nende kehad olid jäigas poosis, isikupärased jooned polnud olulised. Rõhutati habet ja juukseid. Silmad suured ja sageli teist värvi kivid silmades. Kujud raiuti kivisse.


Preester-kuningas Gudea

http://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html

ÜRGAJA KUNST(u 20 000-10 000 eKr)

Ürgaeg on kunstiajaloo enim küsimusi tekitav periood. Kui teiste ajastuste kohta on olemas suhteliselt palju informatsiooni, siis Ürgaja kohta on seda üsnagi vähe.

Kunstiajalugu/M.V.Alpatov/1974/Tallinn

Arvatakse, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia, ning tahe ennast väljendada.

Tõenäoline, et inimesed lootsid läbi rituaalsete tantsude, loitsude, kehamaalingute ja maskide "nõiduda" endale jahiõnne.

Maalingud tehti enamasti koopaseintele. Esimesed neist avastati 19. sajandi lõpus Hispaanias ja 1940ndatel Prantsusmaal.
http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Altamira koopamaalid Hispaanias

Lascaux'i koobas Pratsusmaal

(Lascaux'i koobas)http://www.youtube.com/watch?v=29S8nbHHnuo

Pildid: http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Töövahenditeks olid kivid või puupulgad ning värvidest kasutati punast, pruuni ja musta. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. Maalingutel kujutati põhiliselt metsveisi, põtru ja hobuseid. Piltide tõetruudus näitab kui hästi tolleaegne inimene loomi tundis. Loomi maaliti juba noolega tabatuna, millega loodeti saavutada jahiõnne.

http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust loomakujukesi. Üks tuntumaid kivist kujusid on Willendorfi Veenus, mis leiti Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000-25 000 eKr.
http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Ürgaja perioodid:

-paleoliitikum (u. 20 000.10 000 eKr)

-mesoliitikum (u. 12 000-500 eKr)

-neoliitikum ( u. 7000-3000 eKr)

Neoliitikumi ajastul muutus täiesti inimeste elukorraldus. Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades(neoliitiline revolutsioon). Uskumus teispoolsusesse nõudis kunstis abstraktset väljendusviisi, sest püüti kujutada nähtamatut. 

Hakkas levima ornamentika, mis on reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Ornamendi elemendid kujutavad midagi, koosnevad geomeetrilistest kujunditest või olla reljeefsed ehk pinnast kõrgemad ehk pinnasse süvendatud. Ornamendiga kaeti tarbe-ja kultusesemeid. Peale ornamendikaga kaunistamise oli selle eesmärgiks ka märkide abil omistada esemete või nende kasutajate omadusi või nende omanikku kaitsta.

Kunstiajalugu/M.VAlpatov/1974/Tallinn

http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Pildid: http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Pronksiajal õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine. Tolle ajastu arhitektuuriks võiks lugeda megaliitseid ehitisi.

http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Stonehenge`i kromlehh

Pilt: http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Kasutatud materjal:

http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

http://www.youtube.com/watch?v=29S8nbHHnuo

Kunstiajalugu/M.V.Alpatov/1974/Tallinn