Kunstiajalugu: VANA-ROOMA(46 e.Kr-476 p.Kr)

Umbes I aastatuhandel e.Kr. ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks.Nad vallutasid ümbruskonnas asuvad alad ja selle tulemusena kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Palju kultuuri on üle võetud vallutatud aladelt. Roomlased võtsid üle müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Rooma riigi võim nõrgenes ajapikku rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tõttu. 5.saj. lagunes Rooma riik põhja poolt tulnud võõraste rahvaste rünnakute tõttu.

ARHIDEKTUUR

Silmapaistvaimaks Vana-Rooma arhitektuuris olid kivist ehitatud kaared ja võlvid, ning kõige tähtsamad - kuplid. Kivide sidumiseks kasutati mörti. Ehitised muutusid toredamateks mitmekesisemateks ja oli võimalik ehitada väga suuri siseruume. Kreeklastelt võeti üle sambad, millest eelistati Korintose stiili. Kasutusel olid poolsambad ja pilastrid (nelinurksed, lamedad poolsambad), millel oli vaid dekoratiivne eesmärk. Uueks arhitektuurseks saavutuseks oli kaarte ja võlvide otstarbeline kasutus, kus nad moodustasid ehitiste kandefunktsiooni. Roomlased ehitasid ka silmapaistvaid teid, sildu ja akvedukte.

Triumfikaar, Rooma (a.81)

Rooma tempel Panteon

Suure osa Rooma arhitektuurist moodustas teatriarhitektuur ja amfiteatrid - kuulsaim Rooma Colosseum, mille ehitamiseks kasutati telliseid, betooni, lubjakivi. Väljast kaeti marmorplaatidega. Kasutati päikesepurjeid, mis kaitsesid vihma ja päikese eest.

Colosseum, Rooma

SKULPTUUR

Skulptuur tuli roomlastele Kreekast. Paljusid töid kopeeriti, tänu millele on hävinud tööd tänapäevani teada. Sõjapealike, riigimeeste ja tublide kodanike kujusid(ausambaid) oli kombeks panna linna väljakutele. Jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Eesmärgiks oli tõe- ja isikupära esiletoomine. Arenes portreeplastika ja ajalooline reljeefikunst.

Keiser Augustus

Augustuse rahualtar

Trajanuse sammas

Püstitati ka ratsamonumente.

Marcus Aureliuse ratsamonument, Rooma (2.saj.), koopia

MAALIKUNST

Väljakaevatud majade seinad annavad meile ettekujutuse antiikaja maalikunstist.
Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust.

British Museum, London

perspektiiv ja varjude abil sügavuse illusioon
meisterlik erinevate materjalide väljamaalimine(nagu päris)
ruumilised silmapetted

Maaliti mütoloogia(Dionysose legendid) ja kirjanduse(Odysseuse eksirännakud) ainetel. Kujutati ka lihtsalt maastikke, igapäevatseene ja isegi natüürmorte.