Ürgaeg on kunstiajaloo enim küsimusi tekitav periood. Kui teiste ajastuste kohta on olemas suhteliselt palju informatsiooni, siis Ürgaja kohta on seda üsnagi vähe.
Kunstiajalugu/M.V.Alpatov/1974/Tallinn
Arvatakse, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia, ning tahe ennast väljendada.
Tõenäoline, et inimesed lootsid läbi rituaalsete tantsude, loitsude, kehamaalingute ja maskide "nõiduda" endale jahiõnne.
Maalingud tehti enamasti koopaseintele. Esimesed neist avastati 19. sajandi lõpus Hispaanias ja 1940ndatel Prantsusmaal.
http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html
http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html
Altamira koopamaalid Hispaanias
Lascaux'i koobas Pratsusmaal
(Lascaux'i koobas)http://www.youtube.com/watch?v=29S8nbHHnuo
Töövahenditeks olid kivid või puupulgad ning värvidest kasutati punast, pruuni ja musta. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. Maalingutel kujutati põhiliselt metsveisi, põtru ja hobuseid. Piltide tõetruudus näitab kui hästi tolleaegne inimene loomi tundis. Loomi maaliti juba noolega tabatuna, millega loodeti saavutada jahiõnne.
Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust loomakujukesi. Üks tuntumaid kivist kujusid on Willendorfi Veenus, mis leiti Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000-25 000 eKr.
http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html
http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html
Ürgaja perioodid:
-paleoliitikum (u. 20 000.10 000 eKr)
-mesoliitikum (u. 12 000-500 eKr)
-neoliitikum ( u. 7000-3000 eKr)
Neoliitikumi ajastul muutus täiesti inimeste elukorraldus. Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades(neoliitiline revolutsioon). Uskumus teispoolsusesse nõudis kunstis abstraktset väljendusviisi, sest püüti kujutada nähtamatut.
Hakkas levima ornamentika, mis on reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Ornamendi elemendid kujutavad midagi, koosnevad geomeetrilistest kujunditest või olla reljeefsed ehk pinnast kõrgemad ehk pinnasse süvendatud. Ornamendiga kaeti tarbe-ja kultusesemeid. Peale ornamendikaga kaunistamise oli selle eesmärgiks ka märkide abil omistada esemete või nende kasutajate omadusi või nende omanikku kaitsta.
Kunstiajalugu/M.VAlpatov/1974/Tallinn
Pronksiajal õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine. Tolle ajastu arhitektuuriks võiks lugeda megaliitseid ehitisi.
Kasutatud materjal:
Kunstiajalugu/M.V.Alpatov/1974/Tallinn
