MESOPOTAAMIA KUNST(4000-539 e.Kr)

Mesopotaamia asus kahe jõe, Tigrise ja Eufrati vahel. Mesopotaamia tähendab tõlkes kahe jõe maad. Selle elanikeks olid sumerid, kes rajasid IV-III aastatuhandel e.Kr. linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja ja rajasid templeid.
Jaan Kangilaski/Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani

Kiilkirjas vajutati kirjamärgid märja savi sisse rootükiga. Igapäevaseks kasutamiseks olid väikesed tahvlid (10cm pikkused) ja neid hoiti koos lihtsas savist anumas. Suuri tahvleid kasutati vaid seaduste ja tähtsamate sündmuste kirjutamiseks ja tahvlite anumad suleti pitseriga.
http://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html

Mesopotaamlased olid ka head ehitajad ja rajasid mitmeid templeid ja valitsejate losse. Oskasid laduda võlve ja kaari. Oli tavaline, et iga valitseja lasi endale isikliku palee ehitada. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud õukonna lahinguid ja õukonnaelu.



Kuninglik lõvijaht
                                                  
Kuninga Assurbanipal lõvijahil

Eriti võimas oli värviliste tellistega kaetud jumalanna Ištarile pühendatud peavärav, millel oli kujutatud sadu pinnast ette ulatuvaid fantaasialoomi.


Ištari värav

Ükssarv


Tsikuraadid olid sumerite poolt savist ehitatud suured astmiktemplid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumala kujuga. Tsikurasdi lõppu viisid trepid.

Etemenanki tsikuraat ehk Marduki tempel


Ištari värava läheduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad(savist valmistatud). Need olid neljaastmelised terassid, mille võimsad kiviplatvormid olid kaetud paksu mullakihiga, millel sai kasvatada isegi puid.




Oma töö allkirjastamiseks kasutas sumer pitsatsilindrit. Seda valmistati mõnest kõvemast kivist, neisse süvendati kirjamärke ja pilte. Silindrit saviplaadil veeretades, tekkis sellele reljeefne kujutis, mis hiljem põletati.

Mesopotaamias tegeldi ka skulptuudriga. Skulptuure loodi valitsejatest. Nende kehad olid jäigas poosis, isikupärased jooned polnud olulised. Rõhutati habet ja juukseid. Silmad suured ja sageli teist värvi kivid silmades. Kujud raiuti kivisse.


Preester-kuningas Gudea

http://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html

ÜRGAJA KUNST(u 20 000-10 000 eKr)

Ürgaeg on kunstiajaloo enim küsimusi tekitav periood. Kui teiste ajastuste kohta on olemas suhteliselt palju informatsiooni, siis Ürgaja kohta on seda üsnagi vähe.

Kunstiajalugu/M.V.Alpatov/1974/Tallinn

Arvatakse, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia, ning tahe ennast väljendada.

Tõenäoline, et inimesed lootsid läbi rituaalsete tantsude, loitsude, kehamaalingute ja maskide "nõiduda" endale jahiõnne.

Maalingud tehti enamasti koopaseintele. Esimesed neist avastati 19. sajandi lõpus Hispaanias ja 1940ndatel Prantsusmaal.
http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Altamira koopamaalid Hispaanias

Lascaux'i koobas Pratsusmaal

(Lascaux'i koobas)http://www.youtube.com/watch?v=29S8nbHHnuo

Pildid: http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Töövahenditeks olid kivid või puupulgad ning värvidest kasutati punast, pruuni ja musta. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. Maalingutel kujutati põhiliselt metsveisi, põtru ja hobuseid. Piltide tõetruudus näitab kui hästi tolleaegne inimene loomi tundis. Loomi maaliti juba noolega tabatuna, millega loodeti saavutada jahiõnne.

http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust loomakujukesi. Üks tuntumaid kivist kujusid on Willendorfi Veenus, mis leiti Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000-25 000 eKr.
http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Ürgaja perioodid:

-paleoliitikum (u. 20 000.10 000 eKr)

-mesoliitikum (u. 12 000-500 eKr)

-neoliitikum ( u. 7000-3000 eKr)

Neoliitikumi ajastul muutus täiesti inimeste elukorraldus. Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades(neoliitiline revolutsioon). Uskumus teispoolsusesse nõudis kunstis abstraktset väljendusviisi, sest püüti kujutada nähtamatut. 

Hakkas levima ornamentika, mis on reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Ornamendi elemendid kujutavad midagi, koosnevad geomeetrilistest kujunditest või olla reljeefsed ehk pinnast kõrgemad ehk pinnasse süvendatud. Ornamendiga kaeti tarbe-ja kultusesemeid. Peale ornamendikaga kaunistamise oli selle eesmärgiks ka märkide abil omistada esemete või nende kasutajate omadusi või nende omanikku kaitsta.

Kunstiajalugu/M.VAlpatov/1974/Tallinn

http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Pildid: http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Pronksiajal õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine. Tolle ajastu arhitektuuriks võiks lugeda megaliitseid ehitisi.

http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Stonehenge`i kromlehh

Pilt: http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

Kasutatud materjal:

http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html

http://www.youtube.com/watch?v=29S8nbHHnuo

Kunstiajalugu/M.V.Alpatov/1974/Tallinn